Rehvide tehnoseisund

Rehvid peavad olema heas korras, vastasel korral on auto raskemini juhitav, pikeneb pidurdusteekond ning auto kütusekulu suureneb.

Rehvil ei tohi esineda ei sisemisi ega välimisi läbivaid vigastusi ning rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.

Mustri sügavus

Rehvi ei tohi kasutada, kui selle muster on kulunud madalamaks nõutavast miinimumist. Sõiduautode puhul peab suvise rehvi jääksügavus olema vähemalt 1,6 mm ning talverehvide puhul vähemalt 3 mm. Soovitame siiski vahetada rehvid välja juba enne kui need sedavõrd palju kuluvad. Talverehvide vahetamisele võiks mõelda kui selle jääksügavus on 4 mm ja suverehvide puhul 2 mm.

Mustri jääksügavuse nõuetest saab lähemalt lugeda siit
(Grupp 5, kood 503).

Rehvirõhk

Õige rehvi valik, rõhk ja paigaldamine on turvalisuse tagamiseks väga oluline. Iga rehvi kontaktpind teega on vaid umbes peopesa suurune ning ühtviisi halb on nii rehvi üle- kui alarõhk.

Kui rehvirõhk on näiteks 80% soovitatud rõhust, väheneb ka rehvi eluiga 20% võrra. Lisaks suurendab tühja rehviga sõitmine ka kütusekulu. Kui rehvirõhk on aga liialt kõrge, väheneb kokkupuutepind maapinnaga. See omakorda mõjutab auto juhitavust ning pikendab oluliselt pidurdusteekonda.

Õige rõhk on kirjas auto kasutusjuhendis ja tavaliselt ka juhiukse piilaril või kütusepaagi luugil. Kontrolli rõhku külmade rehvidega vähemalt kord kuus.

Loe lisaks: Talverehvi mustrisügavus · Rehvirõhk – mis on õige rõhk? · Rehvirõhk külmaga